Töötajate transport tööle ja koju

maksustatakse üldjuhul erisoodustusena.

Maksuvabastuse saamiseks mängib peamist rolli mõiste “ÜHISTRANSPORDI KASUTAMISE MÕISTLIK AJA- VÕI RAHAKULU” sisustamine.

Ebamõistlik aja- või rahakulu võib olla tingitud järgmistest asjaoludest:

• töötajal puudub võimalus ühistranspordiga töö ja kodu vahel sõita, kuna tööpäev algab või lõpeb ajal, millal ühistransport ei tööta (nii vahetustega töö korral, kui ka olukorras, kus tööpäev on pikenenud lähtuvalt tehtud ületunnitööst);
• kui töökoht asub piirkonnas (kohas), millel puudub ligipääs ühistranspordiga;
• kui ühistransport on küll kättesaadav, kuid ebamõistlik aja- või rahakulu tekib olukorras, kus ühistranspordil puudub otsene marsruut töökoha ja kodu vahel ning sõiduks tuleb kasutada näiteks arvukaid ümberistumisi. Samuti võib esineda olukordi, kus näiteks päevasel ajal on busside graafik selline, et ühistranspordi kasutamisega kaasneks ebamõistlik ajakulu (töötaja peab oluliselt varem enne tööpäeva algust tööle sõitma või saab oluliselt hiljem pärast tööpäeva lõppu koju või tekitavad ümberistumised olulise aja kulu võrreldes kogu vahemaa läbimisele kuluva ajaga ning töötaja töö iseloomust tulenevalt ei ole võimalik kasutada libiseva kellajajaga tööaja algust või lõppu).

Eesmärk on maksusoodustuse andmine neile tööandjatele, kes korraldavad nende töötajate transporti, kellel on olnud elukohajärgse töökoha leidmise võimalused piiratud (eeskätt maapiirkonnas) ning teises piirkonnas asuvale töökohale jõudmine on kehvast ühistranspordi korraldusest tingituna seotud ebamõistlike aja- või rahakuludega.

Kui elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatakse isiklikku sõiduautot, tuleb tööülesannetega seotud sõitude kohta pidada arvestust (päevikut). Tööandja hüvitab töötajale sõidud 0,30 eur/km, kuni summa 335 eurot täitumiseni ühes kalendrikuus. (sisaldab kõiki kulusid, sh kütust)  

Kui elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatakse tööandja sõiduautot, tuleb registreerida kõik ettevõtlusega seotud sõidud, kajastades kuupäevad, iga sõidu kohta spidomeetri näidud ja samas fikseerides eesmärgi, kuidas nimetatud sõit on ettevõtlusega seotud. Juhul, kui töötaja kasutab tööandja sõiduautot isiklikul otstarbel (ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks) ning on peetud arvestust, siis võetakse erisoodustuse hinna arvutamisel aluseks kilomeetri hind (0,20 või 0,30 eurot/km).

Arvestusse tuleb lisada ka sõidu toimumise kellaaeg, millega on võimalik tõendada, et sel kellaajal ei olnud võimalik ühiskondlikku transporti kasutades tööle või töölt koju saada.

Maksumaksja peab igal konkreetsel juhul suutma tõestada ja põhjendada, et töötaja sõitu tööle ja koju ei loeta erisoodustuseks vastavalt tulumaksuseaduses sätestatud asjaoludele. Seetõttu on täiendava arvestuse pidamine hädavajalik ning selle alusel peavad selguma kõik olulised faktid, et rakendada maksusoodustust. Äriühingu juhatuse otsus, et firma katab töötajate sõidukulud elu- ja töökoha vahel, ei ole piisavaks asjaoluks tulumaksuseaduse § 48 lg 5¹ sätestatud maksuvabastuse rakendamiseks.

Näiteid

• Kui töörežiimi tõttu (nt öösel) ei ole töötajal võimalik tööle tulekuks või koju minekuks kasutada ühiskondlikku transporti, siis sellisel juhul ei loeta dokumentide alusel taksoga tööletuleku sõidukulude katmist erisoodustuseks.
• Kui töötaja käib ametiautoga tööl nt Paidest Tallinnasse, siis tuleb pidada arvestust (päevikut). Tulenevalt konkreetsetest asjaoludest saab otsustada, kas töötaja sõidukulud Paidest Tallinna tööle loetakse ettevõtlusega seotud kuludeks või mitte, s.t et sõit ühistranspordiga peab sellel juhul olema ebamõistlik ajalise või rahalise kuluga.